Tööstusmaastik, helesinine laguun ja palmid – piiriäärsed elamused Narvast
Seekord sattusid elamusretkelised kilomeetreid koguma Eesti-Venemaa piiri äärde – sõna otseses mõttes äärde, kuna lähimas kohas paiknes riigipiir kõigest 3m kaugusel!Eesti 294 km pikkune riigipiir saab lõuna pool
alguse Misso lähistelt, kus kohtuvad 3 riigi piirid – Venemaa, Läti ja Eesti.
Meie külastasime piiri teist otsa – vaid mõned piiripostid jäid meist veel rohkem
põhja poole.
Narva elamusretkele kogunes kokku 189 retkelist, kes läbisid 17,5 km raja ning kogusid kokku 3307,5 elamuskilomeetrit.
Retke esimeseks sihiks oli Narva jõe äärne kallasrada. Sealt avaneb suurepärane vaade Narva elektrijaamale, Eesti poolel asuvale Narva Hermanni linnusele ning Vene poolel asuvale Ivangorodi kindlusele. Promenaadil kõndides avanevad avarad vaated nii Eesti kui Vene poolele ning silma jääb, et Vene poolt valvatakse märksa rohkemate müüride ja valvepostidega kui Eesti poolt. Üllatuseks kõigile oli fakt, mis sai oma silmaga üle vaadatud – Narva linnuses asub endiselt Lenini täissuuruses kuju, mis näitab käega justnimelt Venemaa suunal.
Seejärel liikusime uudistama kesklinna lähistel asuvaid suvilate ja garaažide linnaosasid, mida tuntakse kui Narva Veneetsiat. Kui tavaliselt pargitakse vanades heades metallgaraažides autosid, siis Narvas autoga sinna ei saa ning autod sinna ka ei mahu – seal on koht ainult paatidele. Kohalikud on läbi aegade olnud kõvad kalamehed; Kreenholmi tehases või kaevandustes tehtava raske töö kõrval käidi paadiga veehoidlal kala püüdmas. Kuigi Narva veehoidlast on vaid väike jupp Eesti oma, on seda piisavalt, et paati omada ning veel käia.
Suvilate vahel ringi uudistada oli elamus omaette! Nagu oleks täiesti teise maailma sattunud – venekeelsed valvurid, litritega kaunistatud majaseinad, värvilised trellid akendel, kõikvõimalikud aksessuaarid aedades, viisnurksed või lõvikujulised väravapostid ja nii edasi. Aiakujunduse eriauhinna annaks jõulukaunistustega palmidele, mis hoolimata oma plastmassist kehadele nägid väga ehedad välja! Midagi igale maitsele – näiteks leidus maju nii käsitööhuvilistele kui ka neile, kes sooviksid nautida rannapuhkust.
Edasi liikumiseks kasutasime erandkorras kõrvalist abi. Retke üheks sihiks oli Eesti suurima elektrijaama settebassein, mida rahvasuus kutsutakse helesiniseks laguuniks. Kuna see asub Narvast üle 25 km kaugusel, vähendasime jalavaeva bussimootori abil. Kahjuks päikese puudumisel veekogu päris helesinise laguuni värvi välja ei näidanud, aga siiski oli see sama helesinine kui Äntu järved – no võibolla isegi eredam.
Narva retke üheks haripunktiks oli kunagise uhke kangavabriku ala külastamine. Kreenholmi manufaktuur oli 19. sajandi teisel poolel kõige kaasaegsem tööstusettevõte Venemaa Keisririigis ning mitu aastakümmet suurim tekstiilivabrik kogu Euroopas. Ettevõte tegutses kokku 153 aastat (kuni aastani 2010) ja näiteks 1900. aasta Pariisi maailmanäitusel pälvis vabriku toodang Grand Prix.
24 hektaril laiutaval vabriku territooriumil kulus ümber hoonete jalutamisel tund kiiremini kui 15 minutit. Omal ajal kuulusid hoonetekompleksi lisaks tootmishoonetele mh ka näiteks tööliskasarmud, lastesõim, pagaritöökoda ja poskontor. Kreenholmi lugusid oleks kuulanud mitu tundi ning kõikide hoonete läbimiseks kuluks ilmselt tubli viis tundi. Kahjuks aeg sundis takka ja pimedus kiskus peale, kuid selle võrra oli Kreenholmi uudistamise lõpuosa ekstra müstiline.
Kreenholm ja Narva jõgi on suurepäraseks ekskursioonipaigaks kogu aasta vältel. Räägitakse, et kevadine suurvesi on ka täiesti omaette vaatamisväärsus, sest siis kasvab Eesti veerohkeima jõe vooluhulk umbes viis korda!
Võib täie veendumusega tõdeda, et Narva elamusretk oli väga omanäoline seiklus mitmes mõttes piiriäärsetel aladel. Loodus versus tööstusmaastik ja kultuurilised eripärad andsid sellele päevale kõvasti vürtsi!
Narva seikluste rajakaarti vaata siit ning retke pildid leiad siit!
Järgmisena ootame kõiki Tõraverre hooaja viimasele elamusretkele, kus saab õhtusel ajal pealampide valgel sealset loodust avastada. Täpsema juhendi leiab siit.
Tõravere retke finišipaigas toimub ka 2017. aasta aktiivseimate kõndijate tunnustamine! Vaata üle, milliseks kujunes selle hooaja parimate pingerivi!
Täname, et olete olnud meiega!
Tagasi uudistesse