Neli aastaaega ja tõusumeetrid Haanjas

Haanja kevadine elamusretk pidi olema sissejuhatus värskelt saabunud kevadele – punga puhkenud puud ja põõsad, laulvad linnud, pisut päiksepaistet – miljon kevadlõhna, mis viivad iga elamusretkelise mõtted tahtmatult kevadele. Kuid ilmataat oli plaanist pisut valesti aru saanud ...

... ning otsustas matkasõpradele tutvustada hoopis nelja aastaaega korraga – omavahel vaheldusid kevad, suvi, sügis ja talv ning seda kõike umbes tunniste intervallidega! Osalejatele jäävad 22. ja 23. aprill veel kauaks meelde :)

Laupäeva hommikul Haanjasse saabudes kattis maad 5 cm paksune lumevaip. Üllatus suurenes veelgi kui päikselise stardi järel hakkas lund juurde sadama! Retkeliste esimeseks sihiks oli tõus Vällamäele, mis on Eesti kõrguselt teine mägi (303,9 m) ja kus tõus jalamilt tippu on Eesti suurim. Liikumine Vällamäele tippu võttis laupäevasel retkel 7 minutit ja pühapäevasel retkel 9 minutit – just nii pikk ja raske see ongi :)

Vällamäelt laskumine oli tõeline kunst, kuna lumi oli teeraja korralikult libedaks teinud. Õnneks olid tugiköied toeks ja abiks, muidu oleksime sealt kõik meeskondliku bobisõiduna alla veerenud.

Järgmine kaugem siht oli Vaskna järv. Teele jäi veel paar tippu, mis kuuluvad Eesti 50 kõrgeima mäetipu hulka. Pühapäeval kohtasime siin üllatuslikult kolme kitse! Järve kaldal tegime kosutava pausi ning saime taas vaheldumisi päikest ja lumesadu.

Järgmiseks sammusime mööda RMK matkarada kurikuulsa Mõrvari tõusuni, mis viib Suure Munamäe jalamilt mäe küljele – sama rada pidi liigub Haanja suusamaratoni tõus ning Haanja rattamaratoni laskumine. Üpris raske ja meeleoluka tõusu läbimise auhinnaks on vaade Munamäle enda ees ning selja taha jääb vaade Vaskna järvele. Boonusena kroonisid järve vaadet tumedad lumepilved...

Retkeliste üllatuseks võtsime suuna hoopis Suurest Munamäest eemale ja jäimegi peagi suurde lumetuisku. Ilmataat oli vist jõulud ja jüripäeva veidi segamini ajanud!

Kuid retkelisi see ei heidutanud, jätkasime teed Mäe-Kääraku noortelaagri suunas. Nautisime kauneid metsasihte ja -teid, lumiseid vaateid. Enne veel külastasime ka Viinamäge (ka üks Eesti kõrgeimast 50 mäest), mille nimi on palju elevust igal matka tekitanud. Üks on kindel, morsi järgi pole see mägi nime saanud!

Noortelaagri juures tegime teise kosutava peatuse ning asusime raja kaugeimast punktist tagasiteele Haanja suunas. Leidsime üles ka ootamatult järsu laskumise, kus rattamaratoni ajal olla rattamehed nii mõnegi rangluu murdnud. Elamusretkelised said aga lisaks laskumise nautimisele tasakaalulihaseid treenida ;)

Tagasi Haanjasse jõudes oli Suur Munamägi taas tee peal ning sellest ju ometi kaks korda ringi minna ei saanud – tuli tippu minna! 318 m rõõmu ja Eesti katus!

Viimased kaks kilomeetrit finišini kujunesid mägederohkeks – Savimägi, Mustikamäe lõuna- ja põhjatipp – ning peagi olime tagasi Vällamäe parklas. Mooska turismitalu suitsusaunas valminud lihaga supp ja võileivad viisid lausa keele alla!

Kogusime rajal üle 600 tõusu

Järgmiseks kutsuvad Elamusretked ja The North Face avastama Käsmu ümbruse metsatukki ja käänulist rändrahnudega palistatud rannajoont – Käsmu elamusretk 13. ja 14. mail.

Ja suvi peab ju pärast selliseid ilmatrikke imeline tulema!? Suve parim sportlik väljakutse on Elamusmaratonid – kas Sina oled juba kirjas?

Tagasi uudistesse