Kõik sai alguse tänu Helges Mändmets´ale

Lahemaa käimismaratoni isa on Helges Mändmets, kes toona sellise uuendusliku idee ellu viis. Eestis ei oldud sellist asja varem tehtud, olid küll mõned lühemad käimisdistantsid erinevatel spordisarjadel. Kuid huvi kepikõnni vastu paistis olema ja nii tuligi idee organiseerida maraton. Helgese sõnul oli tema peamine soov korraldada spordiüritus, kuhu rahvas rõõmuga kokku tuleb ja läbib selle vabalt valitud tempos. „Võistluseid on igasuguseid, aga tahtsin omanäolist üritust üldise melu ja käimise nautimise eesmärgil. Et oleks üks täispikk rada looduskaunis kohas ja oluline on selle maratoni läbimine omas tempos, mitte võitmise või aja tegemise peale. Sest 42 km kõndida on ikkagi kõva ettevõtmine ja omaette saavutus!“ on Helges veendunud.

Helges korraldas Lahemaa käimismaratoni järjest viis aastat. Esimesel aastal oli 43 osavõtjat, viiendal aastal juba 180. Huvi kasvas ja enese proovilepanejaid leidus järjest rohkem. Igal aastal on iga osavõtja saanud finišijoont ületades pihku tunnustuseks karika ja see traditsioon on jätkunud tänaseni. „Karikas sümboliseerib, et kõik on võrdsed ja igaüks on võitja! Lisaks on uhke tunne karikad riiulile ritta seada ja hiljem saavutusi meenutada,“ lisab Helges.

Elamusretkede kavasse sattus Lahemaa käimismaraton alates retkede esimesest hooajast ehk 2008. aastast. Vahepeal oli korraldajaks XT sport ja mõned aastad on ka vahele jäänud. 2015. aastal toimus Lahemaa kepikõnni- ja käimismaraton esmakordselt MTÜ Elamusretked poolt korraldatud elamusmaratonina.

Valgejõe ürgorg, kolm kaunist juga ja segasaun

Kepikõnni treener René Meimer on Lahemaa maratoni läbinud kaks korda ja praegu on ta koos Kunnar Karuga maratoni rajameister. René on kepikõnni tuline fänn ja soovitab maratoni läbimist kõigile, kes soovivad oma kehalised võimed proovile panna. „Kui ikka ei ole üldse varem palju liikunud ja pikka maad kõndinud, ei tasu kohe hurraaga peale lennata, siis võiks esialgu lühema distantsi valida. Käimine on väga hea kehalise aktiivsuse viis, sobib kõigile. Näiteks jooksmisel läheb pulss väga kiirelt üles, kuid kepikõnniga saab hoida parajal tasemel pulssi ja tempot,“ selgitab René.

Lahemaa kanti tunneb René läbi ja lõhki. Küsimusele, milline koht on rajal tema lemmik, vastab ta kõhklemata: „Kogu rada! Lahemaal on kaunis vahelduv loodus, põhiosa rajast kulgeb ilusas männimetsas ja Valgejõe kallastel. Põhilised vaatamisväärsused ongi muidugi Valgejõe ürgorg ning kolm juga – Vasaristi, Nõmmeveski ja Joaveski.“ Ka Helgese jaoks on Lahemaa väga hingelähedane. Lisaks toob ta välja, et rajad ei kulge vaid siledal pinnasel, vaid looklevad kohati ka üles-alla ja see lisab muljetele vürtsi: „Näiteks Kaseritsa oja juures oli koht, kus pidi lausa neljakäpukil rajast üles minema, aga see ajutine nelivedu just osalejatele meeldiski!“

Helges ei suuda kokku lugeda, mitu korda ta ise on raja läbinud: „Iga maratoni ettevalmistamise ja läbiviimise ajal tuli ikka vähemalt viis korda rada läbi teha. Tuleb ju olud üle vaadata, sildid-viidad paigaldada, taas üle kontrollida ja pärast kõik kokku korjata. Nii neid kilomeetreid ikka kogunes! Olid pikad päevad, aga omamoodi väga tore aeg,“ meenutab Helges.

Korraldamise jooksul on ette tulnud ka mitmeid põnevaid juhtumeid. Palju sõltub ilmast – on olnud aastaid, kus suurte vihmasadude tõttu veel viimasel hetkel olnud vaja rada suurematest isetekkinud järvedest mööda juhtida või hoopis suure kuumuse tõttu rajale lisa joogivarusid tekitada. Helges meenutab huumoriga maratonijärgset saunaskäimist. „Kuna saun oli üks ja huvilisi palju, tehti graafik – pooltunnil mehed ja täistunnil naised. Asi toimis, kõik sujus omasoodu ja rahulikult. Mis siis ikka, kui keegi jäi pikemaks või läks valel ajal – eks see oleks Eesti iibele vaid kasulik!“

Juubelimaratoni rada tuleb eriti huvitav ja mitmekesine

Läbi aegade on Lahemaa käimismaratoni start ja finiš olnud Kolgakülas. Põhipiirkond on sama, kuid alati leiavad korraldajad ka midagi uut. René on kindel, et huvitav on ikkagi, ka mitmendat korda maratoni läbides: „Näiteks kaks aastat tagasi keerasime kogu ringi hoopis teistpidi, et oleks põnevamad vaated. Rada planeerides vaatan alati selle pilguga, kust poolt ja kust kaudu kõndides oleks ilusam vaade.“

X Lahemaa elamusmaraton toimub juba 9. juulil. Rajameistrid Kunnar Karu ja René Meimer lubavad, et juubeliks tuleb läbi aastate kõige huvitavam ja mitmekesisem rada! „Astume juba traditsiooniks saanud radadel, aga varuks on ka palju uusi lõike, millega osalejaid üllatada,“ on Karu saladuslikult kindel. „Parimad ettevalmistused on tehtud, kohtumiseni Lahemaal!“