Ebamaine paduvihm taaralinnas
Tartu elamusretk 25.04.2017. Vaadates tagasi kaheksale aastale ja enam kui sajale elamusretkele, on selge, et nii vihmase ilmaga pole elamusretkelisi seni õnnistatud. Haanja lumise retke mälestused ei olnud veel tuhmunud kui juba kostitas ilmataat retkelisi korraliku paduvihmaga. Mis teha, juhtub, vähemalt Eestis! Ega muidu öeldaks Eesti ilma kohta: „12 kuud novembrit!“ :)
Kuid tõeline matkaja ja elamusretkede fänn ei lase end kesisest ilmast heidutada. Nii koguneski ligi 150 retkelist vihma trotsides Eesti Rahva Muuseumi juurde. Üllatuseks ei olnud kellelgi kaasas vihmavarje – kuid jopedel ja vihmakeepidel olid kapuutsid silmini tõmmatud!
Jagusesime gruppidesse, tegime vapralt ka grupifotod ning retk võis alata!
Emajõe kaldad on vaieldamatult Tartu linna ühed kauneimad paigad. Värvikirev Kroonuaia sild annab ilusse oma tugeva panuse. Päevasel ajal ei pane seda tähelegi, aga õhtusel ajal kui sild on tuledes –sobitub Emajõele ja Tartule imeliselt ning pakub jalutajatele armsa värvidemängu.
Üks siht oli kõikidel gruppidel Toomemägi. Mis seal salata, Toomemäelt saab heita kõige ülevaatlikuma pilgu Tartu linnale. Samamoodi nagu Toompealt Tallinna vanalinnale. Toomkiriku valgustatud varemed pakuvad öisel ajal hoopis teistsuguse elamuse kui päeval. Oleme õnnelikud, et Tartu elamusretke ajal on võimalus seda nautida, sest tavapäraselt on tornid avatud vaid päeval.
Toomkiriku varemetesse jõudsime umbes raja keskosas ja sinna üles seatud joogipunkt oli parajaks kosutuseks! Kuuma teed Carmolise tilkadega ning Põltsamaa glögi kulus topsidena – see andis jätkamiseks sooja ja jõudu.
Tagasitee ERM’i suunas ei kulgenud mööda kesklinna tänavaid, vaid läbi ühe Tartu kõige müstilisema piirkonna. Ei usuks, et selline asi üldse olemas on – Hiinalinn. Ühelt poolt mõjub see paik sünge ja mahajäetuna, kuid teisalt sooja ja külalislahkena. Väikesed jalgteed looklesid aialappide vahel. Kahju, et tulekahjud ja muud põhjused on sealt palju aiamaju hävitanud. Oli hea mõtiskleda Hiinalinna tuleviku üle – puhutakse see taas õitsele või jääb see uute kortermajade pealetungi alla?
Finišisse jõudes olid retkeliste näod endiselt naerul – karmid tingimused ühendavad ja annavad veelgi tugevama elamuse! „Aa, see oli see 2017. aasta Tartu retk kui muudkui sadas! Ma olin ka seal!“ saab hiljem rahulolutundega meenutada :)
Järgmisena võtame suuna taas loodusesse. Käsmu elamusretk juba 13. ja 14. mail – suurepärased rajad kepikõnni harrastamiseks ja suve elamusmaratonideks harjutamiseks! Tuleb rahulik mereäärne zen-retk!
Tagasi uudistesse